Ma ei ütle mitte midagi!
Ma ei kirjuta ka enam mitte midagi!
Olen lihtsalt niikaua vait, kuni kõik (enam-vähem) kooliasjad on tehtud (mõningate tibuliisuliste eranditega vist). Ja siis vaatab, mis saab. Siis on juba teised asjad. Ja suvi tuleb, mis ei tundu nagu suvi. Ja samas on suve lõpp nii lähedal – nagu tahaks juba väga, aga siis jälle mõnikord ei taha ka. No vot. Kolme kuu pärast äkki olengi juba läinud.
p.s – 2008. teatriaasta jääb ikka väga pisukeseks, võrreldes eelmisega…
