Kiusatus

Lahkun õhtuselt jazzilt varem, et mitte saada kutsutud järjekordsele maffiaööle. Mitte, et mul selle mängu vastu midagi oleks… Ma lihtsalt tean, et ei suuda pakkumisele vastu panna ja lähen. Aga magada võiks ju ka, nii öisel ajal või midagi.

Jõuan koju, panen selga une-Mati lemmiku, kui aga äkki… Heliseb telefon. Merli, kes tituleerib mind üheks maffiakunniks. Muidugi, ega ma siis ju ei saa, kuuldes, et vanad klemmid mängima hakkavad. Ohates ütlen voodile aidaa ja astun kepsakal sammul läbi tiheneva lumesaju maffiakeskuse poole.

Hm. Vaikus toas. Pole võimalik… Või siiski. Ukse tagant piiludes avaneb mulle ootamatu vaatepilt: kohal on vaid kaks inimest. Mida? Aga maffia?

Kolm tundi hiljem lahkub meist esimene, neiu P. Meie kolmekesi aga jätkame hoogsalt. Ei, seekord võtsime ette hoopis Aliase, pantomiimilahendusega. Ja naljadest ei tule puudust (teooria, rosin, rumba jt seltskonnatantsud, korduv maakera joonistamine jne jne jne).

Kella kolmveerand kuue paiku sumpan pea poolde säärde ulatuvatest hangedest läbi kahlates kodu poole. Ukseesine on jälle täiesti täis tuisanud. Kuid pole jõuluöö. Taevas on juba mõnusalt helesinine. Kohe tõuseb ka päike. Tere, kevad. Talv püüab sulle luua võimalust oma väe näitamiseks. Aga mulle meeldib, et sajab lund. Nii võikski jääda, et kohe suvele üle minna.

Kummitab: Paabel – Kus käisid sa

Libasoovitus: youtube.com ja otsing creepy tap dance (ei soovita)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: