Päevad Makedoonias

Päevad Makedoonias möödusid virr-varrina kiirelt, ent ometi tundus sealne kohalolek mõnusalt pikk ja igati paras.

Mäed! Kuumus! Naeratavad inimesed! Lihtsus!
Athina 729 km… Žigulide surnuaed, punane hipibuss… Väikesed kiviristid ja kalmistu. Teemaks. Ja need mäed… Udu sees… Lõbusa kõlaga keel. Erkkollane takso ja erkkollaselt lõbus juht.

Rohelus, õied, puud, mis tunduvad tuttavad, samas pisut võõrad. Õunapuud õitsevad! Olen unustanud, kuidas nad õitsevad.

Izlez – väljapääs. Minu esimene makedooniakeelne sõna.

Skopje – sissesõidul roheline & madal, võib-olla pisut türilik. Samas kohutavalt räpane (prügi ei korista siin vist keegi). Tuubil täis bussid ja eriti hullumeelne liiklus (minu sealoleku ajal hukkus liiklusõnnetuses kohalik noor laulja). Väikesed ja korralikud maantemuhud, fiatid jne… Kerjused valgusfooride vahel palumas, inimesed lesimas sõidutee keskel asuvates murupeenardes :)… Kõrge mäe otsas asuv rist (hiljem selgub, et see on Millenniumirist).

Väljavõtted reisidpäevikust sissesõidul lennujaamast Skopjesse, 12. aprill

Esimene päev möödus tutvudes, süües (need kogused ja maitsed! Lihtne ja toitev… Ja odav!) ning veidike projektiga töötadeski. Üdini armas kohake hanede, veesilmade, prantsuse-hispaania muusika ja valgusega (kohvik-baar), lisaks hõõgvein ja nargile (ei anna pead, et kirjutan õigesti)… Naljad ja pildid… :)

Ringiratast. Nii palju inimesi (tegelikult mitte), nii palju mõtteid & teadmisi. Peadpööritav! Soojus ja naer – pidevalt. Väike Katerina (“Kutsuge mind Kateks!”), kolm ja pool aastat vana, roosa küünelakiga. Armsad pisikesed poisid (tema vennad), Kilked, ööelu, ideepilv, võib-olla. Kahe kuu pärast tagasi… Jaa!

1. päeva õhtul Jarekit oodates

Võiks ju öelda, et pühapäeval olime tegusad… Kuid ka tööajal olime… Nagu me oleme. Noortevahetuses käivad vist ainult ja eranditult kergelt pöörased inimesed. Hommikusöök (oeh!), kontor äärelinnas kohe ühe kirju kiriku kõrval (kohvipaus päris türgi/makedoonia kohviga, mm!), taksosõidud (turvavööd on oma funktsiooni või üldse kohaloleku kaotanud!), lõuna-õhtusöök (Oooh… Liiga PALJU! Ja see vein!). Vaade linnale ja mägedele linna kindlusevaremetest (oi, millise huvitava koha sellest saaks, kui vaid vähekegi tööd tehakse), jalutuskäik Skopje bazaaris… Suur väsimus ja uinumine, nii et öisele retromaratonile ei jõudnudki (välja arvatud meie mehed).

Esmaspäev. Lahkumiste aeg. Hiigelsuur, maitsev ning kolm ja pool tundi kestev hommikusöök, Skopskot meega ja lahjat veini ka. Lubadused ja hüvastijätud. Käik poodi veinilaadungite järele. /–/ Taas kontoris, valmistamas end ette koos Saraga tema esimeseks itaalia keele tunniks. Itaalia, Makedoonia ja Eesti sõprused. Ladisev vihm ja äike, mõnus õhtupoolik päris itaalia pastaga (Sara on Sardiiniast) ning käik Varda jõe äärde.

Teisipäev on laisk ja lohisev, hommikusöögiks vaid kange espresso ja hiljem üks burek liha ja juustuga. Sõidan ära. Hüvasti, mäed, lumiste tippudega, paprika ja juustu ülekülluses grill-leivad, head inimesed, muulad ning hobused kesklinnas, Varda ja varemede, Dragan, Dragan ja Sara. Varsti näeme!

Soovitan lugeda.

Advertisements

One response to this post.

  1. Posted by Merli on 16/04/2008 at 23:05

    Mmm…Tundus huvitav. Joonasele oleks kindlasti meeldinud…

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: