Tarbatu. Viimast korda.

Mu viimane saabumine Tartusse lähema aasta jooksul tervitas mind metsiku vihmahooga. Niisiis kükitasin Pauluse kalmistu nurga juures puu all ning nautisin eelnevalt soetatud kuuma kohvi. Oli päris mõnus. Mõned suured loigud hiljem astusin oma vanaema haua juurest ka läbi, et seal natuke korrastust teha. Seejärel rallisin mööda väikeseid tänavaid kesklinna poole ning istun nüüd taas mõnusa kohvitassi taga (Tartus saab eranditult hääd kohvi!!), vestlen tuttavatega ning ootan Rujastumist. Mm, kurjakuulutav ja paljulubav.

Jah. Tartu. Sind ma varsti ei näe. Aga hea on.

Hetkelugu: Orelipoiss – Onu Uno

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: