Armastatud linnast ja tagasitulekutest

Naasmine (Edinburghi) on ühest küljest täiesti tavaline, ent samas veider. Esiteks puudub mingisugune otsene uudsus ja vaid teatud ootusärevus, mis üldiselt reisimisega kaasneb. Ja tõesti – nii palju siin on sama! Muidugi, ma ei oota, et tänavad oleksid kadunud ning majad asukohta vahetanud.. On kodune ja tervitav näha seda sama vanadaami kodulähedases vanakraamipoes, tunda neidsamu lõhnu mööda Tollcrossi kõndides (Caledoniani keldrid, poolakate pagariäri), näha siin viimati vaadatud filmi näitlejannat järjekordsel plakatil, kuulata vihmasel Meadow’l jalkamängu hõikeid või jooksjate tempokat müdinat, süüa koos Geraldinega Treehouses peekonikuklit, minna Weatherspooni ja võtta kõige odavam õlu (1.55), rääkida tööst ja ainult tööst, tantsida Murphy kleepuval põrandal meeletu iiri viiuli järgi, istuda Foresti kõige mugavamas toolis ja vaadata kirjut inimkonda, imetleda tormi, kunstigalerii väljapanekuid ja linna, mu imelist linna! Ah…
Ja siis, külastada täiesti uusi kohti nagu Roslyn ja paika, kus… (järgneb)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: