Archive for the ‘ööö’ Category

Porto, Portugal – esimesed tähelepanekud

Portugal pole kunagi olnud mu reisisihtkoht, küll aga olen ma kunagi väga haaratult Remarque’i “Lissaboni ööd” lugenud. Täna siiapoole Euroopat lennates tuli mulle see raamat meelde. Ja siis see kunagine soov, et ma tahaks ka nii väga olla kuskil Lissaboni sadamas ja vaadata ookeanile…

No seda viimast ma teha ei saa, st olla Lissaboni sadamas, sest sellest linnast nägin vaid paljusid väikeseid tulesid, kui meie järjekordne lend õhku tõusis, et meid Portosse viia.

Ka selles linnas viibime vaid vähest aega – vaid homne hommikupoolik on selge silmaga ringi vaatamiseks mõeldud (täna on silm reisimisest tönts). Mina tahan väga jõuda ookeani kaldale. Minu esimene ookean.

Täna õhtul aga sellised väikesed tähelepanekud Portost:
– tänavad on siin kui vannitoapõrandad. Pisikestest killukestes koosnevad.
– mägine on siin ka. Hullem tunne kui Tartus Toomemäest üles ronida. Pane juurde ka muna- ja kahhelkivid.
– majad on võib-olla sellised nagu Barcelonas (ma ei tea, ma pole Barcelonas kunagi käinud), aga ma kujutasin neid maju sellisena ette küll, kui Barcelonas aset leidvat lugu lugesin, mis “Tuule varjus” on kirja pandud.
– majade ülemised otsad on nii huvitavad.
– majade fassaadid on ka huvitavad. Eestis on sellised lagedad, akendega fassaadid. Siin on (nagu kindlasti ka mujal Lääne-Euroopas) nii palju väikesed rõdusid (kuhu astuda ei mahugi) võrede ja kaunistuste ja akendest välja rippuvate jopedega!
– siin on soe ka. Selline sooja aprilli sarnane. Mõistlik.
– õhk lõhnab linna rämpsu ja ookeani järele.

Portugali keel kõlab kui ärasöödud sõnad – peale obrigado midagi aru ei saa. Aga inimesed on siin särasilmsed, umbkeelsed ja sellele vaatamata ääretult abivalmid. Väikesed lapsed (1 a ja natuke peale) oma sõstrasilmadega istuvad ema süles, kui viimane koos oma mehega keskväljakul kiirtoiduputkas töötavad. Aitäh söögi eest, Portugali hot-dog on külma saia sees soe viiner riivitud porgandi, maisi, seente, salati ja naljakate friikartulitega (pisikesed, peenikesed ja krõmpsuvad jupid).

Homme siis ookean, sangria ja muud lustilised. Homme sõidame ka Põhja-Portugali, Hispaania piiri äärde Valencasse (Hispaaniasse). Tööle. :)

Lõpmatu kloF*

Vestlus Facebook’ist:
Hannele: viimastel päevadel otsivad kõik transporti …-Viljandi. Ei tea, kas folk hakkab või?? 
Risto: mina ei saa sellest üldse aru…folgile peab ikka häälega minema…siis saab kohe õige fiilingu sisse
Hannele:  mina ei saa üldse aru, milleks SÕITA Viljandisse, kui siin saab elada :)

Tõsi on! Viljandis võib küll vahel olla meeletu tühjus ja vaikus (ja just juulis), aga see nädal on vast kõige parem. Need päevad enne folgindust. Need hetked on vahel väärt rohkemgi…

Muusikamaja kõrvalhoovist kostub pillimängu… Aida ekraanidel tiksub aeg: FOLGINI ON JÄÄNUD x päev x tundi x minutit x sekundit… Tares, meeskonna öömajas, on see mõnus vaikus, milles puhkavad need, kes on päeval juba 12 tundi folkinud. Sõna otseses mõttes… Teisipäeva öösel jalutab vastu väsinud keha, aga erksa silmaga noormees, eelmise aasta folgisärk seljas… Mõtlen, et homme on üldkoosolek. Me oleme varsti jälle koos. Sina ja mina, mina ja Folk :)

*lõpmatu – minu kaheksas, kloF – Folk.

Lendab

Aeg lendab. Ta lendab lennukiga. Tõenäoliselt kas sellise või sellisega. Too viimane on ilmselgelt lahedam.

Aeg lendab tõesti, sest kohe ongi märts läbi!!! See kuu on möödunud tõeliselt kiirelt. Mäletan, kuidas veel jaanuaris uurisin kalendrit, et ah, näe, siin on avatud uste päev ja siin algab uus loeng… Nüüd on nii, et nimetet’ sündmused on juba läbi ja ees on selle kuu lõpp ühes ühe aine lõpuga – teisipäeval on eksam ja äriplaani kaitsmine (saime kasumiaruande lõpuks ometi plussi!). Pärast seda on jäänud vaid loetud nädalad (kaheksa), mil pean esitama oma lõputöö (sellest on juba 10 lk valmis) ja pärast seda veel neli nädalat, et lõpetamise aktusele minna.

Kuna tulevik on kindel, ei valdagi mind erilised tunded – nagunii jään Viljandisse, sest siin on hea ja siin on toredad inimesed. Samas, kuskilt lugesin just, kuidas keegi analüüsib oma arengut ülikooliaastate jooksul. Kui suudaks sellele ajale niiviisi tagasi vaadata, saaks väga korraliku materjali.

Eh, näe, kuhu jutt jõudis. Tegelikult tahtsin kirja panna oma viimase aja tegemisi. Lihtsalt selleks, et oleks meeles… ja võib-olla ka vabanduseks Pärnu-kodule, kus ma pole ammu käinud (kuu aega!).

Niisiis, kuskil märtsi teisel nädalal toimus ootamatu pööre sündmustes – oli vastla- ja naistepäev ja sellekohane pidu. Siis oli MaajaIlma festival Tartus ja Merka, keda polnud kuid näinud, sünnipäev. Järgmisel nädalal oli peateemas sõit Narva ja tagasi (infomess) ning tantsulaager (mis läks enam-vähem… pigem vähem). Möödunud seitse päeva lippasid samuti – avatud uste päev Viljandis ja Tartus, lõputöö ja muude projektide tööde tähtajad, turgutatud konverentsimõtte päev, tuutoritöö tutvustamine, sissemagamine ja muu (loengud, koosolekud, mõtted, ilusad õhtud, toredad hommikud) toobki mu tänasesse õhtusse. Ahi köeb, ilus muusika mängib, vahvad inimesed ajavad minuga läbi suurepärase Interneeduse juttu ja äsja jagati teatripreemiaid.

Elu on ilus, mis siis, et ta niiiiii kiirelt mööda lendab!

Less sleep

The longest I have been awake must be something around 40 hours. It was nothing to do with work as it nowadays usually is, but with pleasure and lots of activity. I believe it was during the summer after high school graduation and I felt absolutely great the whole time.

These days I love sleep even if I’m awake right not at 12.30am after a very long day. Sleep is essential and worth all of it. Last night I went to be around 3am as we watched all three films of Matrix. Also worth it :)

p.s – life is wonderful!

Unetud ööd / Sleepless nights

Mis hoiab mind öösiti üleval? Mis on hoidnud mind öösiti üleval?

Esimesena tuleb kohe meelde kirjatükid – kas siis, kui on vaja ise kirjutada või on kellegi kirjutatut lugeda! Üsna tihti on olnud vaja õppida, kuigi ma ei armasta viimase minuti töid ega paanilisi tudeerimisi. Peamiselt olen ikka raamatute pärast üleval olnud… ja mitmel korral mõni kuud ainult kirjutanud ja kirjutanud. Küll siis rollimängu või üht natuke elulisemat rolli ja mängu. Heh!

Veel hoiavad üleval inimesed, eriti vestlused nendega. Põhirõhk liigub jälle muidugi va internetile, mis pakub võimalust nii paljudega kõnelda… Aga ka näost näkku on räägitud ja räägitud ja räägitud. Kõige vahvamad kõnelused on öösiti maha peetud!

What keeps you up at night?

Creation. By others but also my own. First and foremost comes books,literature. Oh how many of hours have I spent reading. And the other half writing role plays or other scenarios!

People. Conversations. On- and off-line with people who are now very good friends or a memory. These sleepless nights have been the best memories of all!

I ain’t gone, just sick. That’s it.

Pingelangus

Pärast festi lõppu oli suur pingelangus. Kui sellele liita väike külmaiil,siis saabki sellise “toreda” külmetuse,mis viis hääle, tegi bronhid tuliseks ja palaviku tekitas ka. Sõitsin ära Pärnusse ja lasen emal end ravida :)